Mänguväljakul..

Beth otsustas mänguväljakule kiikuma tulla ning istus ühele kiigule, mis oli vaba. Tüdruk ühendas enda telefoni kõrvaklappidega ning pani kõrvaklapid kõrva. Ta lükkas endale väikse hoo sisse ja jäi sinna kiiguga õõtsuma.

OT: Sarahhhh

Sarah jalutas niisama parki ja mõtles tükk aega mida seal teha. Ta istus niisama ühe liivakasti äärele ning vaatas niisama siin pargis ringi. "Mälestused," pomises Sara vaikselt.

Beth märkas mõnehetke pärast mänguväljakule saabunud sinisepeaga tüdrukut ning jäi teda vaatama samal ajal lükates endale veidi hoogu juurde.

Sarah märkas ka nüüd eemal ühte tüdrukut. Ta ohkas vaikselt ning kõndis siis lõpuks ka kiikude juurde. "Heya," lausus ta ning istus siis ühele kiigule.

Bethil kukkus üks kõrvaklapp peast, ära ja seega ta kuulis mida tüdruk ütles. "Tsauks." vastas ta talle ning pani muusika enda telefonis kinni. "Ma olen Elizabeth."

"Ma olen Sarah," lausus Sarah siis ka oma nime ning hakkas ka siis omale hoogu tegema.

"Kui vana sa oled?" küsis Beth siis tüdrukult naeratades lükates enda kiigele sisse veidi suurema hoo.

"Tahad teada mu päris vanust või siis em... oma nii öedla mitte tegeliku vanust, välja nägemise või muud sellist, ma mõtlen?" küsis Sarah siis.

"Mõlemat." naeratas Beth tüdrukule vastuseks.

"No ma siis 18 aga tegelt 120," lausus Sarah ning vaatas siis tüdruku poole. "Sa?" küsis ta siis vastu.

"Ma ka nii 18 aga pärisvanus on 117." vastas Beth tüdrukule naeratades.

"Ahsoo, ma siiski praegu veel teadaolevalt vanim vampiir selles linnas," lausus Sarah sellepeale ning vaatas nüüd niisama seda taevast jälle.

"Palju vampiire sa siis kohanud oled?" küsis Beth tüdrukult huviga.

"No oma elu jookusl mitut tegelt, aga nad ei ela selles linnas. Siin linnas sa oled esimene tegelt," pidid Sarah ausalt üles tunnistama.

"Ma olen ka mõnega kokku puutunud aga minulgi oled sina esimene vampiir, kellega ma siin kohtunud olen." sõnas Beth kerge naeratusega.

"Nojah, siin üldse vähe elanike hetkel, neid aga tuleb aina juurde," lausus Sarah.